Kuidas valida telerit?
LCD, Plasma või LED
LED TV
uuemate LCD-telerite nimetus, kus katoodlampide asemel on kasutusel LED taustvalgustus. Taustvalgustuse ehituse alusel jaguneb kaheks erinevaks tüübiks: EDGE LED TV ja DIRECT LED TV
LED TV plussid:
- LED TV tarbib palju vähem energiat kui LCD ja Plasma TV;
- silmasõbralikum
- pikema elueaga
- lühem reaktsiooniaeg – ideaalne kiiresti liikuvate objektide vaatamiseks
- sügavamad ja tumedamad värvid kui LCD TV;
- LED TV on väga kerged ja õhuksed, palju õhemad kui LCD ja Plasma TV;
- LED TV annab palju parema kontrastsuse suhte – palju parem kui LCD TV;
LED TV miinused:
- kallis ja mitte väga suur pildi kvaliteedi erinevus Plasma TV-ga.
LCD ehk Vedelkristallekraan
on õhuke, lame elektrooniline ekraan, mis kasutab valgust muutvaid vedelkristalle (liquid crystals) . LCD monitorid erinevad kineskoopkuvaritest põhiliselt just asjaolu poolest, et neil pole kineskoopi. Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata.
LCD TV plussid:
- LCD on odavaim peaegu kõigis ekraani suurustes;
- vastupidavamad;
- LCD ekraanid kasutavad vähem energiat kui Plasma telerid.
LCD TV m?inused:
- aeglasem reaktsiooniaeg – kiiresti liikuvad objektid, näiteks spordivõistluste puhul võib pilt jääda uduseks;
- LCD TV ekraanil kuvatav must värv on heledam kui Plasma TV-des.
Plasma TV
on lameekraaniga televiisor, milles kasutatakse pildi loomiseks paljudest väikestest kambrikestest koosnevat maatriksi. Pildi tekitamiseks laetakse kambrikestes sisalduv gaas elektrilaenguga.
Plasma TV plussid:
- lühem reaktsiooniaeg – ideaalne kiiresti liikuvate objektide vaatamiseks, kuna plasma teleritega ei lähe pilt sellises olukorras häguseks;
- Parem kontrastsus kui LCD ekraanidel, võime kuvada sügavaid musti toone, eriti kvaliteetne värviedastus, pilt on loomulik ja pehme
- odavamad kui LED TV
Plasma TV miinused:
- Plasma TV tarbivad rohkem elektrit kui teised sarnase suurusega telerid;
- raskemad kui LCD ja LED TV;
- kallimad kui LCD TV;
- plasmateler ei ole parim valik liikumatu pildi edastamiseks, seega ei sobi plasmateler kasutamiseks monitorina või fotode vaatamiseks ja vahest võivad ekraani nurgas olevad logod ka kanalit vahetades mõneks ajaks "kaasa" tulla.
- plasmatelerite heledustugevus palju madalam kui LED teleritel, mistõttu võib pilt tunduda kohati tuhmim
FULL HD või HD Ready
Täna võiks kindlasti jälgida, et teler oleks FullHD resolutsiooniga, mis tähendab, et tema horisontaalkülg edastab 1920 pikslit ja vertikaalkülg 1080 pikslit. Sealt tuleb ka FullHD resolutsiooni tähis 1920×1080 või 1080p. Kui soovite vaadata näiteks kõrgekvaliteedilisi Blu-Ray filme või laenutate teleekraanilt HD-filme, siis on oluline seda jälgida.
Samuti on hea uue teleri ostul jälgida kaadrisagedust. See tähistab, kui mitu kaadrit suudab teler ühes sekundis vahetada ja seda mõõdetakse hertsides (Hz). Mida kiirem, seda parem. Algtase on reeglina 50Hz, agamida kõrgema klassi teler, seda suurem kaadrisagedus. Täna on tootjad viinud kaadrisageduse erinevate tarkvaraliste meetoditega isegi kuni 1000Hz-ni, mis tähistab ülisujuvat ja detailset pilti.
suurema ekraaniga FULL HD teler näitab teravamat pilti kui sama suur HD ready teler. Enimlevinud HD-valmidusega LCD-teleritel on resolutsioon 1366 x 768 pikslit (alates 26” teleritest). Full HD ehk kõrgresolutsiooniga teleritel on vastav näitaja 1920 x 1080 pikslit ja nende teleritega saab vaadata kõrgteravat pilti, mille signaal tuleb kas digiboksist või DVD-mängijast. Ehk teisisõnu mida rohkem on piksleid seda rohkem pildiinfot ekraanile kuvatakse. Väiksema resolutsiooni puhul surutakse pildiinfo kokku ja seetõttu tekib ekraanile moonutatud pilt.
HD Ready Euroopas kasutatav HD tehnoloogia standart:
- minimaalne vertikaalne resolutsioon 750 pikslit;
- võimaldab kuvada 720p ja 1080i formaati;
- HDMI või DVI liidesed;
FULL HD pildi kvaliteet sõltub suuresti ekraani lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on ekraanil pikseleid.
- vähemalt 1920x1080 pikslit
- võimaldab kuvada 1080p formaadis pilti ilma moonutuseta.
FULL HD annab parema pildi kvaliteedi kui HD Ready. Samas see oleneb veel sellest kui suur on teie teler ja kui kaugel telerist istute, mida suurem teler seda kasulikum FULL HD on.
1080i või 1080p?
Vahe on pildi kuvamise tehnoloogias ja pildi resolutsioonis.Lühidalt öeldes P (pilti kuvatakse progresiivselt) on parem kui I, number ise tähendab pildi resolutsiooni, mis 1080i/p puhul on 1920x1080 pikselit.
3D
3D tugi eeldab telerilt väga kvaliteetseid komponente ja tipptasemel pilditöötlust, seega tasub 3D teleri ostu kaaluda pildikvaliteedi huvides ka siis kui 3D pilt ise teile huvi ei paku.
Teleri suurus
Arvutiga lastetuppa sobib 20” LCD-teler, mida saab vajadusel kasutada ka arvutimonitorina.
Magamistoa seinale on tootjad loonud 26” (diagonaal 66 cm) LCD-teleri: sobiv suurus, et silmi pingutamata pilti jälgida, aga piisavalt väike, et mitte tunda end filmisündmuste keskel. Hea une teler.
Vaatamiskaugus peab olema küllaldane!
Elutoas kiputakse ekraani suurusega kõige enam eksima. Tavaline on, et ostetakse suurim saadaolev LCD-teler, millega hiljem ei olda rahul, kuna pikslid on nähtavad ja diktori põskedelt võib näha halvasti puuderdatud laigukesi.
Soovituslik vaatamiskaugus sõltub vaadatava pildi kvaliteedist.“Tavalise” madala lahutusega (resolutsiooniga) ja tihti suure müraga eetrisignaali puhul tulevad pildi vead suurelt ekraanilt lähedalt vaadates häirivalt esile.
Kvaliteetse HD-signaali puhul võib vaadata suurelt ekraanilt istudes üsna lähedal.
HD-signaali puhul tõelise kinokogemuse saavutamiseks soovitatakse vaatamiskauguseks 1,6-2 ekraani diagonaali. SD signaali puhul soovitatakse optimaalseks vaatamiskauguseks 3 ekraani diagonaali.
Kuna reaalselt vaadatakse Eesti tingimustes enamasti digi-TV’st tulevat SD-signaali, kuid järjest rohkem ka HD-kanaleid, Blu-Ray filme ning mängitakse HD-videot väljastavate mängukonsoolidega, võiks kompromissina valida teleri vaatamiskauguseks 2,5 ekraani diagonaali.
Sõltumata sellest, kas paigutate teleri telerialusele või kinnitate seinale, tuleks arvestada telerialuse või seinakinnituse valikul, et teleri optimaalne kõrgus on selline, et vaatamiskohal istudes jäävad silmad ekraani keskpunktiga samale joonele.
Kehvema silmanägemisega ja nt vanematel inimestel väsivad silmad väikest telerit vaadates kiiremini ära ja tahes tahtmatult hakatakse silmi kissitama. Kehvema nägemisega inimesed võiksid vahel reeglit eirata ja suurema teleri muretseda.
Teleri suuruse arvutamise näide kahekordse ekraani diagonaali puhul (nt HD teleril)
Teie televiisori ja diivani vahemaa on 170cm
Jagage see kaheks, saate ühekordse ekraani pikkuse: 170:2=85
1 toll = 2,54 cm
85 : 2,54 = 33,5 tolli.
Järelikult sobib hästi 32tolline teler.
Terminid
Kontrastsus: teleri spetsifikatsioonis tuuakse suhtena välja kontrastsuse näitajad, nt 1200 : 1. Mida suurem on see suhe, seda parem, lihtsustatult tähendab see tõetruumaid värve: must on must ja valge on valge, mitte kreemikas.
Reageerimisaeg: näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Antud aega arvutatakse ms-tites. Mida väiksem aeg, seda parem. Nüüdisaegsetel LCD-teleritel on reaktsiooniaeg 6 ms (parimatel mudelitel 4 ms)
Värskendussagedus: kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Kui lihtsamate telerite värskendussagedus on 50 Hz siis parema pilditöötlusega teleritel on värskendussagedus 100 Hz või 200 Hz.
Sisend(id) HDMI (High Definition Multimedia Interface) tähistab, et telerisse on võimalik lasta digitaalsena nii pilti kui ka heli. Maksimaalne ülekande kiirus on 5 GB/s. Vanematel LCD-teleritel võib olla ainult DVI-sisend (Digital Visual Interface), mille kaudu digiheli edastada ei saa.
Pilditöötlusprotsessor väldib laiekraanmoonutusi ja hoiab pildi loomulikuna, nii et inimesed telepildis ei oleks väljavenitatult lapikud.
